Mudase koera teooria ehk kuidas olla inimene.

Mina ei taha sellist spirituaalsust, mis viib mind eemale reaalsest elust siin ja praegu, kuskile maavälistesse dimensioonidesse ja illusiooni. Mina tahan kogeda elu, iga selle aspekti nii kurbuses kui rõõmus siin planeedil kuhu olen otsustanud kehastuda. Mina usun, et kogu vaimsus ja spirituulsete praktikate eesmärk ei ole mitte muutuda perfektseks valgustunud olevuseks, vaid jääda iseendaks, olla loomulik. Mitte muutuda mingiks ringi heljuvaks new age- always positive - asjanduseks.  Selle asemel võiksime olla hoopis rohkem loomalikumad. Loomulikku ja loomalikku eristab vaid üks täht!
Minul küll on teinekord tunne, et olen nagu mudas möllanud koer, kes longib vaikselt õhtul urgu. Siis on vaja see muda maha raputada, et karv jälle ilusti läigiks. Ei aita ei visualiseerimine ega seene söömine, et muda maha saada. Ja isegi kui muda on maas ei ole ma kindlasti kohe valgustunud ega perfektne. Olen lihtsalt mina ise. Muide, kõige rohkem õudust ja võõristust tekitavadki just perfektionismi püüdlusega inimesed, sest nad on ebaloomulikud ja ärevad.
Mis siis see muda on? Need on uskumused, mis ei toeta ja hirmud tuleviku ees. Mina usun, et kõik geniaalne on tegelikult väga lihtne. Kui Sa muidu igapäevaselt toimetad oma asjadega: viskad kasutatud konservipurgid prügisse, lähed trenni, et lisakilosid kaotada,  sööd kui kõht on tühi; siis miskipärast ei toimetata nii oma mõtete ja teadmistega.
Mõtetel lastakse tekkida ja olla nagu see oleks mingi jõud, mille vastu ei saa. Nagu tsunami.
Aga mõtetega saab ka toimetada nii nagu kõige muuga oma elus. Kuna uskumus on ka tegelikult mõte, mille oled millegipärast välja mõelnud ja kinnistanud iseendasse, siis saad ka sellega midagi ette võtta. Ja võtagi ette nii nagu sina toimetad kõige muuga. Selleks oleks vaja anda sind takistavale mõttele kuju ja vorm - materjaliseeri ja loo see joonistades, kirjutades, meisterdades. Luba endal seda vaadeldes tunda kõiki tundeid, mis on seotud sellega, mida see mõte on takistanud sul teoks teha. Ja siis reaalselt hävita see, nagu sa hävitad teisi asju, mida sa enam ei vaja. Hävitusprotsess ei peaks olema müstiline- ilus, vaid pigem sinu panust ja energiat nõudev ning sarnane just sinu loogikale vastavale hävitusprotsessile.
Mina näiteks viisin aastalõpus oma takistavad uskumused reaalselt Jõelähtme prügilasse! Sõbrannaga kahepeale oli meie kasutute uskumsute utiliseerimise tasu 1.52 EUR. Päris soodne ka!!!! 

Toimib!

---